Balti jaam ja Toompark

Bastionaalvööndi suurim park − Toompark − on kujunenud endisele muld­kindlustuste alale Snelli tiigi ümber. Tiik, mis on ainus säilinud osa linna kunagi ümbritsenud valli­kraavist (kaevatud selles lõigus 1760. aastail), sai oma nime rootslasest linna­aedniku Johan Snelli järgi, kelle aed ja maja asusid 19. sajandil tiigi kaldal. Toompark on kujundatud maastikuaia (inglise pargi stiilis). Pargi rajamist alustati linlaste endistele heinamaadele samuti juba 1920. lõpuaastatel.

1903. a avati Toompead all‑linnaga ühendav Patkuli trepp. Toom­pargis on mitme­kesine puit­taimestik, mille on tinginud nii reljeef kui ka pargi rajamine mitmes osas ja eri aegadel. Toom­park on kesk­linna parkidest liigi‑ ja sordirikkaim. Algselt põhiliselt lehtpuudega parki on hilisema istutusega lisatud mõned okaspuud. Pargis on kiviktaimla ja huvitavaid ilupõõsaid, nagu harilik ja alpi kuldvihm, hariliku jugapuu kultivar „Dovastoniana”, pensilvaania saare kirjuleheline kultivar „Variegata”, ruaani ja Prestoni sirelid jt. 2007. a sügisel oli Toom­pargis umbes 110 mitmesugust puit­taime. (tallinn.ee)

***

BALTI JAAM

Balti jaam ehitati 1870 valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.

Läbi aegade on Balti jaam kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal. (Wikipedia)

Roheline hoone esiplaanil on Eesti Raudtee peamaja.

Panoraam 5 fotost, küljesuhe 2:1.

  • FC350
  • 1/640 sec
  • f/2.8
  • 3.61mm
  • ISO 100
© All rights reserved
Osta pilte / Telli drooniga pildistama

Dji droonide ametlik lennubaas on