Toompark
Bastionaalvööndi suurim park − Toompark − on kujunenud endisele muldkindlustuste alale Snelli tiigi ümber. Tiik, mis on ainus säilinud osa linna kunagi ümbritsenud vallikraavist (kaevatud selles lõigus 1760. aastail), sai oma nime rootslasest linnaaedniku Johan Snelli järgi, kelle aed ja maja asusid 19. sajandil tiigi kaldal. Toompark on kujundatud maastikuaia (inglise pargi stiilis). Pargi rajamist alustati linlaste endistele heinamaadele samuti juba 1920. lõpuaastatel.
1903. a avati Toompead all‑linnaga ühendav Patkuli trepp. Toompargis on mitmekesine puittaimestik, mille on tinginud nii reljeef kui ka pargi rajamine mitmes osas ja eri aegadel. Toompark on kesklinna parkidest liigi‑ ja sordirikkaim. Algselt põhiliselt lehtpuudega parki on hilisema istutusega lisatud mõned okaspuud. Pargis on kiviktaimla ja huvitavaid ilupõõsaid, nagu harilik ja alpi kuldvihm, hariliku jugapuu kultivar „Dovastoniana”, pensilvaania saare kirjuleheline kultivar „Variegata”, ruaani ja Prestoni sirelid jt. 2007. a sügisel oli Toompargis umbes 110 mitmesugust puittaime. (tallinn.ee)
***
Snelli tiik (ka Schnelli tiik, Šnelli tiik, Vallikraav, Patkuli tiik, Patküla kraav, Patkuli kraav, saksa keeles Patkuls-Wallgraben, Wallgraben) on Toompea lossi kaitserajatisest (vallikraavist) moodustunud kunstlik veekogu tiik, mis asub Tallinna vanalinnas. Vahel võidakse seda pidada n-ö Tallinna esindustiigiks.
Snelli tiik piirneb Toompea kõrgendiku, Falgi tee, Toompuiestee ja Nunne tänavaga ning asub Tallinna Kesklinna linnaosas, vanalinna asumis.
Tiik on moodustunud kunagi Toompea kõrgendikul asunud Toompea kindlust ümbritsenud vallikraavist, mis aga pärast militaartehnoloogia arengut kaotas oma sõjalise tähtsuse ning kujundati 19. sajandil pärast Tallinna kindluse sõjalise tähtsuse kaotamist vanalinna ümbritseva parkide ja haljaasalade osaks.
Oma nime on tiik saanud 17. sajandi Tallinna linnaedniku Johan Schnelli järgi, kellel oli praeguse Toompuiestee ja tiigi vahel maja. (Wikipedia)
Panoraam mitmest fotost, küljesuhe 16:9.