1919. aastal asutatud ja maailma veerandsaja vanima keskpanga hulka kuuluv Eesti Pank töötab seitsmest hoonest koosnevas pangakvartalis.
Pildil on Estonia pst 11 – endise Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone. Maja valmis 1904. aastal esimese tänapäevase spetsiaalse pangahoonena Tallinnas. Projekti autor on Riia arhitekt August Reinberg. Hoone väliskujunduses annavad tooni kvaliteetne punane tellis, sepisvõred akendel ja stiilselt viimistletud välisuksed.
Maja silmapaistvaim osa on lõvikujulise tuulelipuga nurgatorn, mille portaali kohal paikneb Eestimaa kubermangu sümboliga vapikilp. Lisaks ehivad torni välisseina Tallinna, Rakvere, Paldiski, Paide, Haapsalu ja Harjumaa mosaiikvapid. Tornil on taastatud kogu hoonet katnud mustast kiltkivist katus. Torni kõrval paikneb panga kunagine peasissekäik.
1926. aastast tegutses hoones Eesti Maapank, pärast sõda kuni taasiseseisvumiseni asusid seal aga üleliiduliste pankade harukontorid. 20. septembril 1944 (pärast sakslaste taandumist ja enne Vene vägede tungimist Tallinna) moodustati majas Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga, et taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus. Ent Eesti okupeeriti taas, suurem osa Tiefi valitsuse liikmeist ei pääsenud Läände ja uued vallutajad arreteerisid nad peagi.Eesti Pank sai hoone täielikult enda valdusse 1998. aastal. Hoone esimesel korrusel (sissepääs torntrepikojaga uksest) asub Eesti Panga muuseum.
Loe lähemalt: Eesti panga hooned nende kodulehel.