Vasalemma mõis

Praegu asub seal Vasalemma Põhikool.

Keskajal kuulusid Vasalemma küla ja selle ümbrus Padise kloostri maade hulka. Põhjasõja ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud von Rammid sealsetele aladele väikese abimõisa.

Vasalemma mõis sai iseseisva üksusena alguse 17. märtsil 1825, mil von Rammide pärandi jagamise käigus eraldati sealsed maad Padise mõisa omadest. Mõisa omanikuks sai Thomas von Ramm. Esimeseks härrastemajaks oli väike kahesambalise portikusega puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal (lammutati 1940. aastal).

1874. aastal müüsid von Rammid mõisa Theodor Boustedtile.

1886. aastal läks mõis Norra päritolu Baggehufwudtide perekonna valdusse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga, kelle omanduses olid ka Saku mõis koos õllevabrikuga ja Nõva mõis. Saku mõisa õllevabriku oli käima lükanud tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, Valerian von Baggehufwudt. Sellest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid. Suur osa uue härrastemaja püstitamisel vajalikust rahalisest kapitalist tuli kuulsast Ungern-Sternbergide soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.

1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. Eduard von Baggehufwudt (vanem) tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina ning oli abielus arhitekt Nikolai von Glehni tütre Elsbethiga. 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg Ned de Baggo oli tuntud aktifotograaf. (Wikipedia)