Sõbessoo ja Jalase järv
Minu juured lähevad Raplamaale ja teiselpool seda raba oli mu vanaisa ja isa talu Reivälja. Sõbessoos olen jalutanud palju, väikesest põnnist saati. Kartsin raba laugaste pärast, aga midagi ka kutsus. Siiski on sinna nii mõnigi kummik jäänud, mida raba endale nõudis.
Mäletan, kui 7-8 aastat tagasi sõbraga südatalvel sinna rappa koos kaameratega seiklema läksime. Sadas lund, nähtavus oli nagu oli, rohkem nagu polnudki ja käisime mitu tundi ringiratast. Ikka ja jälle leidsime oma peaaegu kinnituisanud jäljerea. Istusime hange ja mõtlesime, et ahah, nüüd on siis sedasi. Polnud sel ajal GPS'e ega miskit. Siis võtsime kindla orientiiri nii kaugel, kui vähegi paistis ja hoidsime hambad risti suunda. Lõpuks jõudsime kuhugi Lipstu külla elusalt ja tervelt.
Sinna läheb Jalase küla poolt täna sisse ka väga korralik laudtee, kuni tolle kauni maaililise tumepruuni veega Jalase järveni, milles palavatel suveilmadel on tõeline kaiff ujuda. Koht on ka üsna populaarseks saanud, nägime täna paari tunni jooksul mitutkümmet inimest minemas ja tulemas.
Teine pilt järvest lähemalt. Pilditegemise kõrgus 150 m, küljesuhe 1:2,5.