Veealune Keri saar
Veealune Keri saar
Veepealne Keri saar on nagu jäämäe tipp. Vee all on suur järsk mägi. Juba üsna lähedal on mere sügavus koguni 100m kanti. "Mäe" harjale kuhjavad lained kiviklibu, mis madala vee ja õigete olude korral on ka vee peal ning saarelt koguni jalutatav. Enamasti on see osa aga vee all peidus.
Kalmer Halliko kirjutas nii: Keri, Prangli jt. ümerkaudsed saared paiknevad mitme suure veealuse seljandiku kõrgemates kohtades. Enne jääaegasid, 10 miljonit aastat tagasi, voolas piki praegust Soome lahte lääne suunas suur jõgi Ürg-Neeva. Need seljandikud on künkad, mis tekkisid, kui lõuna poolt Ürg-Neevasse suubuvad jõed oma sänge liivakivist aluspõhja
uuristasid. See liivakivi lasub õhukse kihina graniidi peal. Kiht on lõuna pool paksem ja
lõpeb Keri saarest kaugemal üldse ära. Saared - nagu Keri, Aksi jt. on mandrijää sulamise järel
vedelema jäänud kivide ja kruusa hunnikud liivakiviseljandikel. Viimase 1 miljoni aasta
jooksul on meil olnud 4 järjestikust jääaega. Saartel on alles 2 viimase jääaaja setted.
Nende kahe kihi vahel on siin jääaegade vaheajal laiunud Eemi mere muda, mis "hapuks" minnes annab maagaasi.
