Balti jaam ja Toompark
Bastionaalvööndi suurim park − Toompark − on kujunenud endisele muldkindlustuste alale Snelli tiigi ümber. Tiik, mis on ainus säilinud osa linna kunagi ümbritsenud vallikraavist (kaevatud selles lõigus 1760. aastail), sai oma nime rootslasest linnaaedniku Johan Snelli järgi, kelle aed ja maja asusid 19. sajandil tiigi kaldal. Toompark on kujundatud maastikuaia (inglise pargi stiilis). Pargi rajamist alustati linlaste endistele heinamaadele samuti juba 1920. lõpuaastatel.
1903. a avati Toompead all‑linnaga ühendav Patkuli trepp. Toompargis on mitmekesine puittaimestik, mille on tinginud nii reljeef kui ka pargi rajamine mitmes osas ja eri aegadel. Toompark on kesklinna parkidest liigi‑ ja sordirikkaim. Algselt põhiliselt lehtpuudega parki on hilisema istutusega lisatud mõned okaspuud. Pargis on kiviktaimla ja huvitavaid ilupõõsaid, nagu harilik ja alpi kuldvihm, hariliku jugapuu kultivar „Dovastoniana”, pensilvaania saare kirjuleheline kultivar „Variegata”, ruaani ja Prestoni sirelid jt. 2007. a sügisel oli Toompargis umbes 110 mitmesugust puittaime. (tallinn.ee)
***
BALTI JAAM
Balti jaam ehitati 1870 valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.
Läbi aegade on Balti jaam kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal. (Wikipedia)
Roheline hoone esiplaanil on Eesti Raudtee peamaja.
Panoraam 5 fotost, küljesuhe 2:1.