Palun mulle üks kummut. Raha ma ei maksa, aga mainin teie nime.

Läksin mööblipoodi ja tegin ettepaneku: "Palun üks kummut. Raha ma ei maksa, aga mainin teie nime". Selle peale taheti turvamees kutsuda. "Täitsa segi läinud!", loen müüja pilgust välja. Proovisin sama asja restoranis torditükiga - sama tulemus. Loogiline, mis.

Sel nädalal sain lausa 4 korda päringu: küsitakse pilte ettevõtte kommertskasutusse, brändi ja kuvandi toeks, vastu pakutakse "nime mainimist".

Ütle ausalt, kas sina annaksid oma kaupa või teenust mulle niisama, kui pakun vastu su nime mainimist kusagil? Vaevalt, mis? Ma ei räägi üksikutest sponsorlusjuhtudest või heategevusest.

Fotograaf ei saa nime mainimisega midagi teha, kui vaja oma lapse kõht täis sööta. Fotograafi "toode" - autod, kinnisvara ja mööbel - ongi tema pildid. Nime mainimine ei ole sissetulek ega väärtustloov reklaam, sama raha eest saaksin 100x rohkem ise oma nime relevantselt reklaamida.

Palun sellega arvestada ning tunnustada fotograafi pilte edaspidi samaväärselt teistele professionaalidele.

Aitäh.