Keri saarevahid pildis: Karin, Kaupo ja 3 laevameistrit
Oleme igal suvel perega ühe nädala Keri saarevahiks. 2023 aasta lugu ilmus algselt Keri blogis
Sa ju tead seda tunnet, kui Peep kummipaadiga eelmiste saarevahtide ja saare nädalavahetuse külalistega kaugusesse podiseb ja saad, aurav teetass näpus, saarele rahulikult tiiru peale teha.
Muidugi tead! Hüpled kivilt kivile, sulandud värvigammasse ja uurid, kas need aastatega omaks saanud kivinunnud on jõudnud sind ära oodata. Eks igal saarevahil ole oma lemmikutest kiviloomad, kivinäod peas ja kivisüdamed sees.
Ja siis asud koheselt molutama, et tekitada sujuv üleminek Eesti ajalt Keri ajale. Seikled lindude ja pilvede maailmas päiksetõusudest loojanguteni, peegelsiledast merest mõnusate lainehiiglasteni.
Sel aastal veel omamoodi, hommikud ehitusmürased ja pisut ootamatute rahvaviiside helides. Ehitusmehed on tublid ja tugevad, tööpäevad on pikad ja sügiseks peab valmis olema. Tempo on koos vana kihi koorimisega umbes 3 rida nädalas.
Aga kui juhtub, et ärkad enne ehitajaid, on see õige tunne täitsa olemas. Luigedki magavad pea luigesulgedes ja vaikne tund on vaikusest vaiksem.
7 kajakatibu on surnud...Loodus määrab...Ka luiged olla oma ainsast pojast ilma jäänud... Seevastu on saare linnud tavapäraselt toimekad - kajakad hauguvad poegi korrale, teised lihtsalt lõkerdavad naerda, tiirud tassivad noka vahel kalu.
Ujuvad ka noorte saarevahtide osavate kätega valmistatud laevad. Need sõuavad avamerele häid soove ja positiivseid mõtteid viima.
Veel uhkemad laevad jäävad saarevahi tuppa aknale nende ehitajate käteosavust markeerima.
Mulle meeldib ujuda meie omas terminalis. Iga ilmaga. Ühel hommikul üritab tiirumamma ka inimlast kalaga toita. Lendab mitu tiiru ümber ja ei mõista, miks ma nokka ei ava. Poisid seevastu kaifivad vettehüppeid ehitajate terminalist. Aga Kaupole meeldib rohkem olla kaldal. Ühte tõde parima (ujumis)koha osas pole olemas.
Meri viib ja meri toob. Teinekord kummalisi asju. Ühel päeval tõi eelmistele saarevahtidele midagi põnevat, mistõttu meile tuleb pommirühm seda põnevust tuvastama ja turvaliseks kuulutama. Üks lugu ja vaatamisväärsus on Keril jälle juures!
Ilmselt tuli selle "pommiga" saarele Münhausen, sest tema mõistes on Keri Kuu järel number 2 sihtkoht. Meie teame, et Keri on Kuu ees. Keri Kuu peale :)
Levimasti jõuavad innukamad. Ilus loojang, näeb kaugele ja saab linnuna lennata.
Levimasti jõuavad innukamad. Ilus loojang, näeb kaugele ja saab linnuna lennata.
Mast kiigub õige pisut tuule käes ja, muide, terassil hommikujooga ajal on tunda ka terassi lainetust - terass nagu seilava laeva tekk, vendridki küljes. On see üks järjekordne aju vingerpuss, kuna meri ümberringi lainetab?
Terassist veel - kollektiivselt õlitatud, piirded on hammeraidiga pimestavvalgeks üle käidud (kolmas aasta jutti roostega võitluses). Mööblil uus kuub, nüüd peaks kestma ja ilus istuda. Kajakad ka pintsli abil toolidele ja lauale lendama. Käsitöö, mistõttu mõni ehk polegi kajakas - on tiir või albiinokormoran või hoopis tagurpidiluik.
Ajahamba poolt söödud saare vanim pink maja otsaseina juures on ammu kaasaegsemat asendust oodanud ja see sünnib nurgadiivani näol. Praegu on sobiv aeg vajalikku euroalusmööblit "hankida". Usinad saare külalisedki saavad käed ja riided punaseks.
Lipumasti kõrval ringutab nüüd kossulaud, esimese turniirina Keri - Leedu maavõistlus (noored saarevahid leedukast ehituspealiku vastu). Keri poisskond peab veel harjutama, aga liiga saigi ju äsja loodud.
Ehitajad on tublid. Arteom küpsetab saia ja kostitame omalt poolt vastu.
Oleme sealtmaalt kõik keeletud, kui mekime noorte saarevahtide küpsisetorti, Keri metsmaasikad peal.
Tõsi, kuna metsa siin pole, tuleks need päritolule vastavalt ümber nimetada saunataguse- või tuletornitagusemaasikateks.
Kui kaev ja veevärk on ehitajate poolt sinna uppunud loomast või muust kunagi elus olnud organismist puhastatud, ei protesteeri veega kokkupuutel enam ka lõhnameel. Nüüd saab sauna!
Kui kaev ja veevärk on ehitajate poolt sinna uppunud loomast või muust kunagi elus olnud organismist puhastatud, ei protesteeri veega kokkupuutel enam ka lõhnameel. Nüüd saab sauna!
Ilmselt selle järjekordse kaevujama tõttu jõuab Kerile juulivana. Hüüab Peebu häälega "Ho-ho-hoo" ja toob headele kerilastele uhiuue külmkapi. See istub köögis ja elab päikeseenergiast. Hoidkem seda ja saagu heaks tavaks, et iga saarevaht annab selle üle paremas seisus, kui selle sai. Tehnoloogiarevolutsioon Keril.
Kui poistele anda metalliotsija, on mitu tundi vaikust ning tekib suur hulk muuseumieksponaate. Peep aitab päritolu ja ajastut tuvastada. Kollektsiooni väärtuslikumad eksemplarid leiad kultuurimaja aknalaualt, teised on välja pandud maja otsas.
Nüüd saab kultuurimajas end kultuurselt harida ka hämaral ajal - Eestist saabunud harkjalg täiendab seal aastaga juba kohanenud Aksi ajupuulampi ning uueneb ka saarele sobiv lugemisvara.
Maailm ja mõnda sari sõidab meiega siia Pranglist, kui kiirelt jäätist sööma läheme. Aitäh kõigile, kes meile raamatuid hankida aitasid! Tänud ka Äripäev kirjastusele, nende abil on kultuurimajas nüüd ports häid ajakirju - koguni nii atraktiivseid, et paar saare külalist neid juba suveniiriks osta soovisid.
Kõik ei ole müügiks, suveniirid küll. Kui neid lahke naeratusega Keri toetuseks pakkuda, siis leiab igaüks oma.
Külalisi saabub saarele eri näo ja eri moelisi, ka telkijaid. Kõik armsad ja saare poolt hoitud ning saare lugude võrra rikkamad, kui ära lähevad. Tulevad tagasi. Nagu ka meie.
Külalisi saabub saarele eri näo ja eri moelisi, ka telkijaid. Kõik armsad ja saare poolt hoitud ning saare lugude võrra rikkamad, kui ära lähevad. Tulevad tagasi. Nagu ka meie.
Meie oma saar:)
PS kui näppu jääb "Oma saare" Keri eksemplar, palun too see saarevahtide raamaturiiulisse. Seda küsiti näha, aga ei leidnud.
Tekst: Karin Kilp
Pildid: Karin ja Kaupo
