Astangu ja Väike-Õismäe

Astangu ja Väike-Õismäe

Astangu on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Elanikke on 2017 seisuga 3344.

Asum piirneb Väike-Õismäe, Kadaka, Vana-Mustamäe ja Mäeküla asumitega ning Harku vallaga. Astangu asumi pindala on 2,07 km². Astangu nimi viitab asumi maastikule, mis on tõusev. Astangu nimi võeti kasutusele 1984. aastal ning asumi peamiseks tänavaks on Astangu tänav.

Kõige vanemad kirjalikud märkmed nüüdse Astangu asumi piirkonna kohta pärinevad 1561. aastast. Sel aastal liideti Kotipere talu Rootsi kuninga Erik XIV käsul lähiümbruses asuvate talude maadega. Talumaad anti Tallinna raehärrale Johann Snedmannile ning 1585. aastaks oli neist välja kujunenud väikemõis. Hilisemal ajal liideti kunagisele Kotipere talule kuulunud maad Harku mõisaga.

Lisaks Kotipere talule on piirkonna üheks vanimaks taluks Kaldapea talu. Mitmed tänapäevased kohad on saanud nime kunagi Astangul asunud talude järgi (näiteks Rehe, Kivinuka, Kotermaa).

1915. aastal alustati Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude rajamist Astangu piirkonda, mille ehitustööd katkesid pärast tsaarivalitsuse kokkuvarisemist. Laskemoonaladude ehitamiseks toodi Astangule 5000 töölist Valgevenest ja Pihkvamaalt, lisaks osalesid töödes Austria päritolu sõjavangid. Tööliste tulekuga kaasnes väikese elektrijaama rajamine, mis tähendas, et ka ümbruskonnas asunud talud said ligipääsu elektrile. Laskemoonaladude rajamine tekitas kohalikele elanikele palju tüli, sest aeglaselt liikuvad puuküttega auruvedurid tõid kaasa tuleohu ning elanikud pidid seepärast olema pidevas valves. Pärast esimese maailmasõja lõppu lammutati tööliste barakid ja muud ehitised ning sõjaväerajatis jäi aastakümneteks tühjalt seisma. Laskemoonalaod võeti sama eesmärgiga uuesti kasutusele Nõukogude ajal. (Wikipedia)