Kadrioru loss (seeria)
Kadrioru loss (seeria)
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsiks. Praegu tegutseb seal Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Ehitusisand ei jõudnud ise lossi valmiskujul näha – lossi rajada lasknud keiser Peeter I suri juba 1725. aasta 8. veebruaril, mil lossi ehitamine oli alles pooleli. Tema surma järel rakendatud kokkuhoiupoliitika tõttu jäid ehitustööd soiku. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusele alles 1740. aastatel.
Kadrioru lossipark rajati eri tasanditel paiknevaks mitmeosaliseks regulaarpargiks. Kasutatud on Prantsuse-Hollandi pargikujundusvõtteid: kanalid, purskkaevud, alumine ja ülemine aed, võrepaviljonid ja galeriid. Kanaliga telgkompositsioon on prantsuspärane. Plaanitud pargikujundus teostati vaid osaliselt, ning algse plaani järgi pidid nii alumine kui ülemine lossiaed olema veel suurejoonelisemalt dekoreeritud. Ülemise ehk Lilleaia kõrgpunktiks pidi saama aia tagumist osa piirav treppide ja purskkaevudega kaunistatud kolme värvi marmorist nn Miraaži sein, mille keskel oleks asunud viieastmeline kaskaad. (Wikipedia)
