Riisipere mõis enne renoveerimist

Riisipere mõis enne renoveerimist

Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas Vilumäe külas.

Esimest korda on Riisiperes mõisa mainitud 1394. aastal (Riesenberg). 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas.

1810.–1820. aastatel tõi mõisa omanik Peter Gustav von Stackelberg (1762–1826) keskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (Neu-Riesenberg). Mahukate mullatööde abil loodi paistiik, mille kaldale ehitati mõisale esinduslik peahoone. Tiigi ümbrusesse rajati park.

1821. aastal sai mõisa peahoone valmis. See on väga hea näide Eesti kõrgklassitsismist nii sise- kui ka väliskujunduse poolest. Endise tiigi vastas asub kuue sambaga astmikfrontoon, mida on rikkalikult kaunistatud.

Mõisale ehitati palju kõrvalhooneid, enamik neist jäi peahoonest lääne poole.

1919. aastal võõrandati mõis Karl Otto von Stackelbergilt. Von Stackelbergide aadliperekonnale jäi Vana-Riisipere. 1921. aastal loodi mõisa juurde piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik. 1984. aastani tegutses see mõisahoones lastekoduna. Pärast seda seisis peahoone kasutuseta ja lagunes. 1990. aastate lõpus läks hoone eravaldusse.

Ülejäänud mõisakompleksist on muinsuskaitse all veel kelder (XIX sajandist, avariilises seisus), paekivist, osalt ka tellistest abihoone (XIX sajandist, rahuldavas seisus), tall-tõllakuur (XIX sajandi algus, XX sajandi kahekümnendatel aastatel põhjalikult ümber ehitatud), töökoda (1841-1917, rahuldavas seisus), ait-kuivati (1841-1917, avariilises seisus), palmimaja (XIX sajandi teine pool, rahuldavas seisus). (Wikipedia)