Toompea ja all-linn
Toompea ja all-linn
Toompea on nime saanud toomkiriku järgi (1486 Domberg `toomimägi`). Varasemad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea mäe muistne nimi võis tõenäoliselt olla Härjapea ehk Härjänpää (Härja neem), mille järgi sai nime ka Härjapea jõgi.
Toompea pind paikneb muust kesklinnast kuni 24 m kõrgemal kirde-edela sihilisel ligi 7 ha (umbes 400x250 meetrit) suurusel paesel saarlaval, mis ulatub kuni 48 m üle merepinna (kultuurikihita 45,5 m).
Geoloogiliselt on Toompea aluspõhjalisel Tallinna keskkõrgendikul asuv kõvik, mille jalamiosaks on kambriumi liivakivid, kehamiks ordoviitsiumi lubjakivid Pakerordi lademest Lasnamäe lademeni. Toompea lava läbivad edelast kirdesse kaks tektoonilist rikkevööd, jalamit palistab rusukalle.
Toompea oli juba enne jääaega Põhja-Eesti paelavast kulumise tagajärjel eraldunud panganeemik. Läänemere arenguloos ilmus Toompea esile saarekesena Antsülusjärve staadiumil, Litoriinamerest ulatus välja juba kõrgema neemeotsana, mida üle Tõnismäe ühendas Ülemiste luiterannikuga kitsas kruusavall.
Toompea kõrgendikul asunud Toompea oli lossifoogtikohtu ja Toomgildi valitsetav iseseisev linn ning liideti Tallinna all-linnaga alles 1878. aastal. Varem oli Toompea olnud lühiajaliselt ühendatud Tallinnaga aastail 1785–1796 (Wikipedia: Toompea ja Toompea all-asum).
***
TALLINNA ALL-LINN
Tallinna all-linn on Toompea ja mere vahelisel alal asuv ja Tallinna vanalinna piirkonda hõlmav, asumipiirkond, mis kujunes välja alates 13. sajandist Tallinna linna ja Põhja-Eesti, Taani asehalduri ja Liivimaa ordu võimukeskuse Toompea Väikest linnust ümbritseval maa-alal. Linna ümbritsevad maad olid läänistatud Taani kuninga ja hiljem Liivimaa ordu vasallidele.
Keskaegne Tallinn oli jagatud kaheks eraldi linnaks – all-linnaks ja Toompeaks. Kuna suhted all-linna linnakodanike esinduse Tallinna raadi ja Toompeal asuva Liivi Ordu valitsejate vahel polnud alati sõbralikud, siis eraldas neid kahte linnaosa väravatornidega kaitsemüür. Ööseks lukustati linnaväravad (Pika jala väravatorn ja Lühikese Jala väravatorn, nii et all-linnast ei pääsenud Toompeale ega ka vastupidi.
Toompead ja all-linna eraldavat müüri nimetati Vaenumüüriks ehk Usaldamatuse müüriks. Toompea oli võimukeskus, kus elasid vaimulikud ja aadlikud, ametlikult ühendati kaks linna alles 1889. aastal. Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lüübeki linnaõigus ja elasid peamiselt linnakodanikest kaupmehed ja käsitöölised, linna valitses Tallinna raad. Siiski ei valitsenud Tallinna raad kogu Toompead ümbritsenud maa-ala, 1348. aastast Taani kuningas Valdemar II poolt kindlaksmääratud all-linna ja Toompea maade piiride kohaselt loovutas raad Kopli lahe pool Toompeast asuvad maad Liivi ordule ning Kassisaba asum oli aastail 1348–1870 Toompea eeslinn, vastutasuks vabastas ordumeister Tallinna linna kohustusest osaleda sõjaretkedel. (Wikipedia)
Panoraam 5 fotost, pildi küljesuhe 2:1.
