Paralleelitus
Tallinna all-linn ehk pärislinn (ladina keeles suburbium) on Toompea ja mere vahelisel alal asuv ning Tallinna vanalinna piirkonda hõlmav asumipiirkond, mis kujunes välja alates 13. sajandist Tallinna linna ja Põhja-Eesti, Taani kuninga asehalduri ja Liivimaa ordu võimukeskuse Toompea Väikest linnust ümbritseval maa-alal. Linna ümbritsevad maad olid läänistatud Taani kuninga ja hiljem Liivimaa ordu vasallidele. Keskaegne Tallinn oli jagatud kaheks eraldi linnaks: all-linnaks ja Toompeaks. Kuna suhted all-linna linnakodanike esinduse Tallinna rae ja Toompeal asuva Liivi Ordu valitsejate vahel polnud alati sõbralikud, siis eraldas neid kahte linnaosa väravatornidega kaitsemüür. Ööseks lukustati linnaväravad Pika jala väravatornis ja Lühikese jala väravatornis, nii et all-linnast ei pääsenud Toompeale ega vastupidi. Toompead ja all-linna eraldavat müüri nimetati Vaenumüüriks ehk Usaldamatuse müüriks. Toompea oli võimukeskus, kus elasid vaimulikud ja aadlikud. Ametlikult ühendati kaks linna alles 1889. aastal. Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus ning elasid peamiselt linnakodanikest kaupmehed ja käsitöölised, linna valitses Tallinna raad. Siiski ei valitsenud Tallinna raad kogu Toompead ümbritsenud maa-ala. 1348. aastast Taani kuningas Valdemar II poolt kindlaksmääratud all-linna ja Toompea maade piiride kohaselt loovutas raad Toompeast Kopli lahe pool asuvad maad Liivimaa ordule ning Kassisaba asum oli aastail 1348–1870 Toompea eeslinn. Vastutasuks vabastas ordumeister Tallinna linna kohustusest osaleda sõjaretkedel. (Wikipedia)