Tornide linn ja Oleviste kirik
Tornide linn ja Oleviste kirik
Pildil domineeriv Oleviste kirik on nimetatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning langes lahingus 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (püha Olav).
Kirikut kasutab Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus.
Oleviste kirik on Baltimaade kõrgeim kirik – 123,7 meetrit maapinnast. Kiriku tornis 60 meetri kõrgusel on aprillist novembrini külastajatele avatud vaateplatvorm.
Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikut ehitati ümber ka pärast 1625. ja 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. 1820. aasta põlengus hävinud tornikiiver taastati 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku uusgooti stiilis sisustus.
***
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini:
Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga – ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja umbes 13 müüritorni, Sadamatorn
(Wikipedia)
