Viljandi lossimägi

Viljandi lossimägi

Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viljandi linnuse esmamainimine (Viliende nime all) pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Viljandi oli 13. sajandi alguses Sakala muinasmaakonna peamine keskus. 1211. aasta alguses piiras linnust Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ja liivlaste vägi. Linnust vallutada aga ei suudetud ja vastasseis lõppes kokkuleppega, mille kohaselt sakalased andsid piirajatele rahu kinnituseks pantvange ja lubasid tulevikus ristiusu vastu võtta. Kindlama võimu Sakala üle kehtestasid riialased pärast Madisepäeva lahingut 1217. aastal. Arvatavasti alates 1220. aastast asusid kohalike kõrvale linnusesse elama ka orduvennad, kes hiljemalt 1223. aasta alguseks olid sinna ehitanud ka kiriku.

1223. aasta 29. jaanuaril puhkes Viljandis orduvastane ülestõus: kohalikud sakalased tapsid või vangistasid linnuses olnud orduvennad koos teiste sakslastega ja nende vara võeti endale. Viljandlased palusid sõjalist abi Vene vürstidelt, kes saatsidki sinna oma väeüksuse. Märtsis suundus Viljandi vastu riialaste sõjavägi, kuid pärast kokkupõrget linnuse kaitsjatega otsustasid nad taanduda. Järgmine ja seekord edukas katse Viljandit allutada tehti augustis, mil kahenädalase linnuse piiramise tagajärjel seesolijad alistusid.

Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14. sajandi vahetusel algas konvendihoone rajamine. See valmis arvatavasti sajandi keskpaigaks. 15. sajandil kõrgendati seda ühe korruse võrra. 15. sajandi II poolest pärineb ka I eeslinnusel paiknev kõrvalhoone, nn ametnikemaja. 14. ja 15. sajandil ehitati tõenäoliselt välja ka eeslinnused, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad.

Linnust piirasid 1481. aastal Vene väed, kuid vallutada seda ei suudetud. Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud

1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus Poola–Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud.

Loe edasi Wikipediast.