Kristiine linnaosa panoraam

Kristiine linnaosa panoraam

Kristiine linnaosa (7,87 km² ehk 4,9% Tallinna linna pindalast) jaguneb kolmeks asumiks: Järve, Tondi ja Lilleküla (enamus pildilolevast). Lilleküla asum omakorda jaguneb tinglikult elamupiirkonnaks ning Marja-Liimi-Laki ettevõtluspiirkonnaks. Ajalooliselt on tegemist Kristiine heinamaade ja suvemõisate paiknemisalaga, mida nimetati Christinenthaliks. Nimi on antud Vaasade dünastiasse kuulunud Rootsi kuninganna Kristiina järgi, kelle valitsemisajal, 1653. aastal mõõdeti see maa-ala linnakodanike omandatavateks osadeks.

19. sajandil hakati Christinenthali asemel kõnelema Mayeri heinamaast, mille nimi tulenes 1883. aastal rajatud Mayeri keemiatehase nimest. Tööstuse tulekuga Tulika tänava piirkonda algas üürimajade ehitus. Kauneim, nn Tallinna majadest koosnev ansambel paikneb Kibuvitsa tänaval. Seevastu Tondile oli rajatud juba tsaariajal sõjaväelinnak, kuhu 1920. aastatel kolisid Eesti kaitseväe õppeasutused.

1920. aastatel sai Mayeri heinamaa uue nime − Lilleküla. Algas endiste suvemõisate maa-alade jagamine elamukruntideks, mis hoonestati ühepereelamutega. Siin asuvad Eesti tuntud arhitektide Herbert Johansoni, Karl Tarvase ja Ferdinand Adoffi projekteeritud majad. Aastatel 1932–1933 ehitati Maasika ja Vaarika tänaval üks esimesi funktsionalistlikust vormikeelest inspireeritud tervikkvartaleid (E. Kuusik, A. Volberg, E. Lohu, E. Jacoby), mille ehitised on nüüdseks mälestisena kaitse alla võetud. Järve asumi tekkele aitas kaasa 1923. aastal rajatud raudteepeatus. Linnaosa omanäolisust kujundavad 1940.−1960. aastatel ehitatud terviklikud, ajastule iseloomulikud elamupiirkonnad. (Wikipedia).

Pilt on mitmest kaadrist, 3:1 (11755 x 3918px, 46Mpx).