Rakvere ordulinnus

Rakvere ordulinnus

Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, Tarvanpää linnus, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.


Sisehoov ja läänemüür
14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolmel korral kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.

Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusesse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav parham-müüriga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed. (Wikipedia)