Avameelselt numbritest. Palju maksab aerofototeenus ning millest hind koosneb.
Vahest on öeldud, et see teenus on veidi kallivõitu, fotograafia pole ju nii keeruline või mis kulud sellel ikka on, kui paar klõpsu teed. Samuti olen näinud tegelasi, kes pakuvad absurdselt madalat hinda, adumata, mis see tähendab. Vaatame siinkohal asjale reaalselt ja läbipaistvalt peale. Olgu ennetavalt mainitud, et meil on reaalselt kvaliteetseid pildistamispäevi tänu Eesti ilmale aastas oluliselt alla 100 päeva (tellitakse üldse vaid rohelisel ajal). Nö tavalise kontoritööga võrreldes on seda ca 3 korda vähem.
See pole kindlasti mõeldud nutulauluna, kui raske on aerofotograafi elu, vaid näidata, et ratsa rikkaks sellega Eestis ei saa ning hinnal on loogilised põhjused. Keegi peab sellest rääkima ja valdkonna eest seisma.
Oletame, et sa oled heal tasemel aerofotograaf ning teenid sellega perele leiba. See tähendab, et sinu netosissetulek palgapäeval võiks olla vähemalt 1500€ kuus, lisaks muidugi tulu- ja sotsmaksud (kogukulu palgale, kui töötad üksi, on maksudega ca 2550€). Lisandub sellele rida muid kulutusi, takistusi ja riske, millega pead arvestama ja sellest tekibki teenuse hind.
Tegin uuringut. Hinnatase (professionaalsel, mis on ka kõikuva tasemega) turul kõigub kusagil 150-350€ vahel per objekt ja mina olen kusagil seal keskel, sõltuvalt projekti keerukusest. Ülikalli videotehnikaga droonimeeskondade (tavaliselt vähemalt 2 meest) päevahind võib olla juba 3000€ + jooksvad kulud.
Suur osa hinnastamisest sõltub kindlasti tulemusest, kvaliteedist, aga ka oskusest müüa ja enda eest seista. Muidugi on ka hobitegijaid, kes teevad sisuliselt tasuta pilti, sest neil on lihtsalt lendav kaamera riiulis, aga jällegi - kui kvaliteet loeb, siis selleks on vaja oskusi ja head tehnikat, nagu iga fotograafialiigi või loovtöö puhul. Samad paralleelid võiks tuua restoranide, arstiteenuse jms kohta. Noa omamine ei tee sind ajukirurgiks.
1. Reaalselt kasutatav aeg
Aastas on umbes 6 kuud, mil seda teenust reaalselt tellitakse - aprillist oktoobrini umbes, roheline aeg. Muul ajal on töömahud marginaalsed. Ühes kalendrikuus võib olla 10-15 päeva (kogu aasta peale alla 100 päeva), mil on Eesti kliimas on sobivad tingimused:
- vähe tuult, üle 7m/s naljalt välja ei minda, droonile ohtlik
- hea valgus, reeglina soe päike või vähemalt mingigi päike
- roheline aeg (varakevadel, sügise lõpus, talvel on tööd ülivähe)
- nende päevade sees on ka nädalavahetused, mil tahad ju ülejäänud perega olla, aga pead ka neid päevi tihti ohverdama
- ühe päevaga jõuab üldiselt ära pildistada ca 2, max 3 objekti
- mõnel objektil tuleb käia mitu korda erinevatel põhjustel
Seega täismüüdud aja puhul jõuaks kuus teha kusagil 20-25 objekti. Ülejäänud aeg kulub teistele seotud tegevustele, eriti piltide järeltöötlusele. Absoluutselt täismüüdud aga pole vast keegi Eestis, eriti praegu, kus teenusepakkujaid tuleb juurde kui seeni pärast vihma ("ostsin noa, hakkan mandleid opereerima"). Niisiis maksimaalne võimalik selle teenusega on teoreetiliselt 5000€ kuukäive ning seda vaid 6 kuud aastas, kokku max 30k€ aastas. Tegelikkuses on käibed pigem oluliselt madalamad.
2. Tegelik ajakulu projektile
Ajakulu koostisosad:
- pildistamine ise
- kliendiga suhtlemine enne ja pärast
- lähteülesande, asukoha, objekti, valguse, kellaaegade, ohutuse analüüsimine
- vajalike lennulubade hankimine
- tehnika kontroll, laadimine, jms
- logistika, kaugemad objektid võtavad terve päeva ära
- järeltöötlemine, mis võtab tihti sama palju aega kui kõik eelnev kokku
Tehnika on erinev muidugi. Odavama otsa teenusepakkuja lennumasin vähemvõimeka fototehnikaga jääb 1200-1500€ kanti, minu korraga õhusolev lendav komplekt on aga 5000€. Eriti kangetel tegelastel võib taevas rippuda aga 50+k€ maailmatasemel videokaameratega. Lisaks akud - üks 220€ annab 10-12 min pildistamisaega, seega on neid kotitäis ning neil on limiteeritud eluiga. Laadijad, lisaobjektiivid, fotokotid jms lisaks.
Seega droonivarustus on 7000+€ kanti. Samuti korralik arvuti, suurujärk 2000-3000€. Ning kiire suur nutitelefon 600-1000€, mis nii suhtlemiseks kui drooniga visuaalse ühenduse pidamiseks.
Töövahendid on kõigil tasemel fotograafidel pigem kallimad, sest peavad olema head. Kokku vähemalt 10 000€ ning arvestame selle kulu max 3 aasta peale, kus tuleb tehnikat üldiselt uuendada. See teeb 3000€ aastas.
4. Kõrge risk!
Lisaks ilmale suur erinevus aerofotograafil võrreldes tavafotograafiga on risk, et su lennumasin kukub pilbasteks. See tähendab, et iga lennu risk on -5000€. Riskiprotsent on kahjuks päris kõrge, ühtegi lennutaja, tehnika mehaanilist või tarkvara viga ei andestata. Näiteks konkreetselt minu droonimudel tuli müüki kusagil aasta alguses ning varakevadeks teadsin vähemalt 5 juhtumit, mis olid alla kukkunud.
Teades kuigipalju Eesti müüginumbreid, võib see tähendada umbes 5-10% kõigist müüdud eksemplaridest. Paari kuuga. Võrrelge näiteks autodega. Kõvematel meestel, eriti aerovideovaldkonnas, on selleks topelttehnika, et töö seisma ei jääks. Ka minul on see kergete mööndustega nii. Kahjuks kindlustused Eestis droone ei kindlusta.
5. Muud kulud
- autoliising, kindlustused, remont + bensiin min 500€ kuus. See on väga liikuv töö ja tehnika tuleb kaasa tassida.
- müügitegevus, blogimine, artiklite kirjutamine, suhtlemine, inimkulu on suur kulu
- reklaamimine, bännerdamine 100-300€ kuus
- värske fototöötlustarkvara
- raamatupidamine
- kontor või kodukontor
- kiire internetiühendus, telefon jt väiksemad kulud
Kokkuvõtteks: käive on ikka alla kulude
Seega arvestame, et 12 kuu peale (6 kuud sisuliselt tööd pole, omakorda pooltel päevadel pole ilma) jõuab ühemehefirma maksimaalselt teha aerofotode teenusekäivet 30 000€. Reaalsus on kindlasti valdavalt väiksem. Oleme hästi optimistlikud ja jääme selle 30k juurde. Palgakulu aasta peale on ca 30 000€. Muud kulud ca 15 000€. Lisaks mainitud ülikõrge riskitase. Kulud laias laastus 45-50 000€ aastas eeldusel, et oled üksi ainus inimkulu. Seega oleme tugevas miinuses juba.
Et ikkagi hakkama saada, on variandid umbes sellised:
- tõsta hinda
- leida viise lisateenimiseks, näiteks kasutada maksimaalselt aega, mil otseselt tööd pole, nö pildipangafailide tekitamiseks. See pole siiski liiga suur osa tulust.
- teha tasulisi koolitusi
- anda välja raamatuid ja trükiseid
- teha juurde nö tavafotograafiateenust, arhitektuuri, interjööri, tooteid, isegi üritusi
- küll vähe teine teema, aga teha juurde aerovideoteenust
- petta riiki maksudega või nö OÜ'tada
- või vireleda (seda eestlane küll oskab, aga ei soovi) ja kasutada ka odavaimat tehnikat
Seega võib öelda, et ainult aerofotograafiast naljalt Eestis ära ei ela. Enamus aerofotograafe teevad seda tööd kas muu fotograafia lisana või muu töö lisana. Mina ka ei elaks, aga õnneks on mul ka teine töö, mida samuti teen kirega ja mis on aastaringne põhitöö. Fotograafia hoopis hobi ning lisateenistus, mis küll venitab vahest minu nn tööpäevad 16-tunnisteks.
Järgmine kord, kui küsid allahindlust (mida õnneks tihti ei juhtu) või "soovime teie pilti tasuta kasutada, aga paneme nime juurde", mõelge kas te sama küsiksite advokaadilt, hambaarstilt või tavalisest toidupoest? Seda nimeasja on keeruline võileivale määrida või lapsele selga tõmmata.
Heategevus on iseasi, seda teeme kõik aeg-ajalt, aga meie töö ise pole kallis ja hind on täielikult õigustatud, et mitte öelda odav. Armastan südamest seda tööd, mis on mulle ka hobi eest ja jätkan, kuniks on soovijaid.
Osake seda hinnata, aitäh ja vingete piltideni, head inimesed!
PS. Siia lõppu üks video sellest, kuidas läks mees erinevatesse äridesse, küsis tasuta teenust või teenuse näidist ja mis siis juhtus. Juhtus loogiline asi.
