Droonide sõda - kas peaks neid pelgama?

"Spoiler alert" - sõjas jah, Eestis mitte. Värskes välisluureameti aastaaruandes on mainitud sõna "droon" 94 korda. Ma professionaalse droonifotograafina olen veidi mures, kui sama sõna, mis mu elukutset kirjeldab, on sõjas saanud igapäevaseks terminiks. Tahaks lausa, et kasutataks mingit muud sõna või teisendust - ründedroon, luuredroon vms. Kasvõi niigi palju. Valdkonna mainekahju on aga juba sündinud.

Droonid sõjas

Ukraina sõja üks olulisi märksõnu ongi droonid. Kunagi varem pole neid sellises mahus kasutatud ja nad on tulnud selleks, et jääda. Tulevikus lisandub sellele kindlasti üha enam AI võimekust nii luure- kui ründetegevusel. Mis hetkel otsustab drooni AI kedagi õhku lasta? Võibolla juba täna.

Praegu valmistatakse selle sõja tarbeks sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid droone aastas, mõlemal poolel. Nendega luuratakse otse sõjaväljal, aetakse vaenlast taga, kukutatakse neile granaate pähe või lennatakse lõhkeseadeldist kandes otse tanki luugist sisse.

Eriti julmad on venelased, kes jahivad droonidega rindejoonel ka tsiviilisikuid. Sadistlik meelelahutus, aga see ei tule ammu enam üllatusena. Ka need lennukilaadsed seadeldised, mis Moskvani lendavad, on droonid - mehitamata (õhu)sõidukid. Isegi need veesõidukid, millega venelaste laevi uputatakse, on droonid.

Kui varasemalt on sõjadroonid olnud valdavalt lennukilaadsed masinad, mida võibolla juhitakse kusagilt teiselt poolt ookeani, siis nüüd on kasutusel ka palju tavadroone, poeriiulilt. Neid kasutatakse valdavalt luureks. Ka minu töövahend on sõjas üks populaarseid mudeleid, kuna sellel on arvestatav suumivõimekus. Eesti droonimüüjate käibed on kordades sõja jooksul kasvanud. Praegu on Ukraina käivitanud massiivse droonitööstuse ja neid valmistatakse kuluefektiivselt kohapeal. Äsja kirjutas droonide tehnoloogiatest sõjas ka Forte. Ka Eestis on tekkimas arvestatav kaitsedroonitööstus, sellest on loo teinud Pealtnägija. 

Vaenulike droonide allatoomist harjutavad täna ka Eesti ajateenijad:

Droonidesse suhtumine on muutunud ettevaatlikumaks

Meil Eestis on tsiviilkasutuses foto- ja videodroonid. Nendega enamasti keegi kurja ei tee, kuigi eks mõne päti kätte võib ka selline tavaline tsiviilseadeldis jõuda, nagu ka turvakaamera või pikksilm. Ma oma ametis olen märganud muutust küll - 2024 hooajal kutsuti mu drooni tõttu politsei kolmel korral. Seda teadmatusest - miskine droon ripub maja lähedal ja vaatleb seda iga nurga alt. Saan ebamugavustundest täiesti aru.

Tavaliselt palun oma kliendil majaelanikke teavitada, kui pildistama lähen, aga vahest see ei õnnestu, ununeb või ei jõua kõigi elanikeni. Selleks, et üht maja pildistada, pean tihti hoopis kõrvaloleva hoone lähedale minema. Siis polegi võimalik teavitada, kuna neid maju võib olla isegi sadu ja ka pildistama minek võib olla nädalate kaupa kehva ilma tõttu teadmata. Kui kedagi näen, siis tihtipeale hõikan ennetavalt ja selgitan. Kõik on seepeale olnud sõbralikud, aitäh.

Ainus sõjast tulenev olukord minu jaoks on tekkinud aga venelaste GPS segajatest, kui droonid - mida lähemal idapiirile, seda rohkem - GPS signaali kipuvad kaotama. Korra juhtus see mul isegi Keri saarel kõrgusel üle 60m, samal päeval nägime ka silmapiiril venelaste allveelaeva "uime".

Lood sellest, kui seadusesilm mind kontrollima tuli

10 aasta jooksul on ka varem mõnel korral võimuesindaja kutsutud, aga nüüd ühe hooajaga 3 korda. See näitabki, et droonidele on sõja mõjutusel tekkinud (mõistetavalt) negatiivne foon.

Hiljuti sündis minu jaoks "rekord" - ühe Tallinna sõjaväelise objekti läheduses öösel kinnisvaraarendust pildistades tuli kohale lausa 4 autot, mõnel seljas militaarriietus, politseivorm jne. Sattus see ajale, kui Eesti hakkas vabanema Venemaa elektrivõrgust ja kõik üksused olid kõrgendatud valves. Tallinnas ei pea enam droonidele olema luba enamikes paikades, küll aga peab olema läbitud vajalik droonipiloodi eksam, mis mul muidugi on ka tehtud. Lisaks vajavad teatud objektid siiski loa taotlemist, eriti militaarobjektid (vaata droonikaarti).

Selle objekti läheduses olen varasemalt pildistanud kümneid kordi, aga seekord liikusin militaaralale pisut lähemale, lubatu piiri peale ja sealt see ärevus sündis, kui pimedas öös mu droonike taevas pahaaimamatult vilkus. Kohale tuli mitu autotäit korravalvureid, uuriti dokumenti, tehtud pilte, droonipuldi logi. Kõik oli asjalik, sõbralik ja lõppes rahulikult. Sattusin keerulisel ajal militaarobjekti piiri lähedale ja ausalt öelda hea teada, et kullipilk töötab.

Kunagi on mind kutsutud pildistama mitmel korral Stenbocki maja. Ka siis on pimedusest välja ilmunud härrased, kes esitlesid end kaitsepolitseinikena. On kutsutud pildistama ka Riigikogu lossi - siis ilmus välja politsei. Need on alad, mis vajavad eraldi loa taotlemist, mis mul on ka olemas olnud.

Kui Laulu- ja Tantsupeol pildistame - ka 2025 - siis on see meil kõik põhjalikult koordineeritud korraldajate ja politseiga. Sellest olen ka varasemalt kirjutanud.

Kõik need olukorrad on olnud lõppkokkuvõttes positiivsed. Mul on hea meel, et korda valvatakse, suheldakse viisakalt ja asjalikult. 

Kokkuvõtteks - droonid Eestis ei ole ohtlikud

Droonid rahumeelsel maal ei ole rohkem ohtlikud kui kirves, kööginuga, pikksilm või tühi pudel. Tõsi, kunagi ei tea 100%, aga 99% juhtudest pole ükski neist esemetest inimese käes relvad ja sellisena peaks neisse ka suhtuma - sõbralikult, põgusa ja teadliku ettevaatlikkusega. Palun ära ründa lennutajat juba eelnevalt agressiivsena, kui just pole märgatav mingi selge rikkumine. 🙏

Kui mõni droon silma jääb, häirib ja lennutaja on näha, soovitan minna viisakalt küsima, mis plaan on. Peaaegu alati on see tööd tegev fotograaf või videograaf, hobifotograaf eemalolevat loojangut jäädvustamas või niisama poisikesed mängimas.  

Jään ootama sõja lõppu ja seniks soovin meile siin - lendame turvaliselt ja teeme kauneid pilte.