Ootuste dissonants - madalad droonipildid
Droonipildistamisega seostub tavaliselt "kõrgus". Tegelikult pole iva üldse selles - droon annab KOGU ruumi vabaks, sinu käsutusse. Väga kõrgelt pildistades tehakse tihtipeale hoopis igavavõitu "google mapsi", põnevamad kaadrid võivad olla hoopis meetri kõrguselt ning pole üldse oluline, kas see on pildistatud drooni- või tavalise kaameraga.
Üks ei välista muidugi teist, igal pildil oma eesmärk. Ma ise enamasti tiirutan objekti lähedal, otsin erinevaid nurki ning vaid mõned kaadrid teeb konteksti jaoks kõrgelt, ümbruskonna näitamiseks. Lähedalt saab kätte rohkem detaile ja emotsiooni. Kokku sünnib neist piltidest terviklik seeria. Sellele aitab kaasa uuematele droonidele lisatud telekaamera, mis toob detailid veel eriti lähedale.
Madalamal peab olema ekstra ettevaatlik, et kuhugi otsa ei põruta. Olen isegi viljapäid propelleritega riivanud. Eriti ettevaatlik peab olema inimeste läheduses ja omakorda eriti ettevaatlik, kui läheduses on lapsi või loomi.
Võrreldes tavalise kaameraga on madalalt pildistades ka eeliseid - sa pääsed kohtadesse, kuhu võibolla muidu ei pääseks, olgu vee või lauka kohal, mõne aia taga, samuti ei tallu ära viljapõldu - kaamera ripub ju õhus. Samuti on positsioonide vahetamine kiire - jõuad mõne sekundiga ühest punktist teise, objektile tiiru peale, hinnata erinevaid nurki. Pea alati leiab lõpuks mõne hästitoimiva nurga, isegi kui alguses tundub lootusetu.
Eripära on muidugi see, et ma ei näe objekti kõiki nurki oma silmaga, vaid ainult ekraani vahendusel. Ma isegi ei oska öelda, kumb on parem - ühel puhul näen juba valmis kompositsiooni, aga mul jääb füüsiline kohalolu kogemata. Näiteks Keila lauluväljaku paar proovikaadrit tegin nii, et ma lauluväljakut füüsiliselt polnudki näinud, sest jäin ise varju. Seetõttu lähemale astudes üllatusin, et ta on kordades suurem, kui ekraani vahendusel tajusin.
Allpool mõned näited, kus nii-öelda "kõrgus pole oluline" ning keegi ilmselt ei mõtle pilti vaadates, et see on droonipilt.
Jala poleks sellesse kohta saanud - aed ees, raps all. Ilmselt poleks kompa mõttes hästi ka küündinud, sest pidanud siiski paar meetrit ülevalpool olema.
Rabapilt on tehtud ca meetri kõrguselt kohast, kuhu ma poleks saanud astuda - lauka kohalt.
Arhitektuuris saab madalalt ja teleobjektiiviga pildistada detaile ning olla nö samaväärne tavalise kaameraga. Siin oleks pidanud siiski statiivi panema ca 2,5m kõrgusele.
Selle pildi tegemine oli võimalik teleobjektiiviga, mistõttu lind ei peljanud drooni. Ise olid veelgi kaugemalt kaldal ning seetõttu samuti ei seganud.
See pilt Pakri poolsaare rannikult on nö poolmadal - madal, aga siiski oma 5 meetrit. Tänu sellele on tee näha kaugemale looklevana ja üle kaljuserva ka meri.
Keri tooder on kaldast mõnesaja m kaugusel. Muidugi saab sinna ka paadiga ja käiaksegi, aga selle peegelsileda hetke püüdmiseks jõudsin saarevahi maja juurest sinna mõnekümne sekundiga.
See imeline ufo Keilas oli põnev pildistada. Paar kaadrit olin prooviks teinud eemalt, ise kohal olemata, mistõttu kohal oli imestus suur - ta on suurem, kui ekraani vahendusel tundus. Tundus, et inimesed löövad ju pea vastu torusid ära, aga reaalsuses on need mitme meetri kõrgusel. Seetõttu on paiguti droonipildistamine teistmoodi - kohalolu on vähem, ekraan on vahel.