Investor ja fotograaf Kaupo Kalda: olen saanud päris palju sõpru investeerima (Ärilehe intervjuu)

„Oota, kuhu sa selle raha panid?“ on Delfi Ärilehe investeerimisportaali iganädalane rubriik, kus saame kohalikke investoreid veidi paremini tundma õppida.

Eesti üks tunnustatumaid droonifotograafe Kaupo Kalda on oma valdkonna fanaatikuid koondava Drooniklubi asutaja. Muu hulgas kirjutab ta droonivaldkonnaga seotud artikleid ja on koostöös lennuametiga ajurünnakus arutanud, kuidas Eestis droonivaldkonda turvalisemalt korraldada. Peale kõige selle on ta aktiivne investor, kelle suurimad positsioonid on eeskätt tehnoloogiasektori aktsiates.

Mis on su viimatine investeering? Miks selle tegid?

Viimati oli Google. Panustan praegu AI-perspektiivile, aga siiski ettevaatlikult, sest see võib olla hype või siis üsna volatiilne valdkond, sest keegi ei tea veel, mis päriselt saama hakkab.

Mõtlesime ju, et AI võtab kõigepealt lihttööd, aga võtab hoopis peaga tehtavaid rolle üle ning eksponentsiaalselt kasvades. Mulle siiski tundub, et AI võib anda võimalusi, mida pole varem kunagi olnud, ja selle ulatus on kindlasti üle kõigi sektorite ning piiride, mitte vaid tehnoloogiasektoripõhine. See annab aga AI-teenuste pakkujatele erakordseid võimalusi. Google’i kasuks räägib ka see, et ma ise kasutan pidevalt nende tooteid. Muret teeb veidi ChatGPT, aga selleks on mul mitu korda rohkem Microsofti aktsiaid.

Kui sul peaks kuu lõpus näpud põhjas olema, siis millise investeeringu esimesena maha müüksid?

Õnneks see pole eriti tõenäoline, olen oma vabakutselise eluga jõudnud ammu punkti, kus saan kenasti hakkama. Lisaks on mul arvestatav meelerahufond, millega vähemalt aasta ära elaksin.

Aga kui, siis vaataksin hetkeseisu. Mu portfell on tegelikult väga väike – panustan peamiselt tech-fännina tehnoloogiasektorile, 70% on indeksfondid ja siis mõned üksikaktsiad, näiteks Microsoft, Google. Tõenäoliselt müüksin veidi indeksifondi, aga kindlasti vaataksin kriitiliselt ka kuludele ning võimalikele tuludele. Eriti, kui see olukord oleks pikemaajaline.

Kui suur langus portfellis paneks põlve värisema?

Kunagi oli mul suuremas koguses üht kolmekordse võimendusega indeksifondi. See tähendab, et liikumine on turust kolm korda kiirem nii üles kui ka alla. Kui esimene koroonaga seotud kriis saabus, siis tundus, et maailm kukub kokku. Kannatasin mõne nädala ja siis hambad ristis müüsin hirmuga ära, sest korraks oli tunne, et tuleb mingi ajalooline apokalüptiline börsipauk. See fond oli juba vähemalt 30% kukkunud.

Muidugi selliste hirmude pealt paljud just rikastuvadki. Oleks-poleks, aga kui ma poleks tollal müünud, oleksin tänaseks sellest kukkumisest ammu taastunud ja plussis. Üht olen õppinud: ma reeglina ei plaanigi müüa, isegi kui börsil on kriis, ja müüksin alles siis, kui kunagi on raha reaalselt vaja. Seepärast käitun vastupidi: püüan karmide börsiaegade jaoks hoida vaba raha, et just siis osta.

Kas oled teinud investeeringuid millegagi, millest valjult rääkida ei taha? Kuidas tootlus oli?

Ma patuaktsiaid ei osta – hasartmängud, alkohol, tubakas, fossiilkütused, relvad ja muu selline.

Võib-olla sobiks siia vastuseks päevakauplemine. Kui kunagi alustasi, siis mõtlesin seda proovida. Tundus põnev ja no kui raske see ikka olla saab? Sõber ka seletas, et vaata, päris lihtne ju. Tegelikult ma suurt aru ei saanud. Panin sisse 5000 eurot ja paari päevaga olin 3000 euroga plussis. See tundus ebareaalne.

Aga päris täpselt asjadest aru ei saanud ja ega see kõik olegi teab mis – vastasel juhul oleksid enamik selles edukad. Järgmine hetk olin peaaegu kõik kaotanud. See käis kiirelt, paari päevaga, osaliselt isegi tundidega. Siis sain aru, et see on nagu hasartmäng, imeb sind tühjaks. Lõpetasin kohe ja leppisin kaotusega.

Mis on kõige obskuursem investeering su portfellis?

Kas just kummaline, aga needsamad võimendusega fondid on „põnevad“. Ma ei võta neid fonde palju, praegu on mul umbes 10% portfellist kolmekordse võimendusega indeksifond QQQ3. Selle viimase aasta tootlus on 166%. See on ju ulmehea. Muidugi võib see sama hästi ka kukkuda ja karuturu ajal on see proportsionaalselt julm vaatepilt. Ostsin seda jupiti sügisel-talvel ja olen praegu ca 30% plussis. Pean seda oma portfelli väikeseks turbonupuks.

Mida teeksid lotoga võidetud miljoni euroga? Mitu lotopiletit ostnud oled?

Oh, ma ei usu lotosse. Mõelgem, kui paljud inimesed mängivad lotot ja loodavad võita. Võidab aga käputäis inimesi aastas ning nii mõnigi neist lõpetab ikkagi võlgades. Samas suitsetatakse sigarette ja juuakse rohkelt alkoholi ning ei usuta, et haigeks jäädakse, kuigi suitsetamine paneb su vähiriski absoluutsesse esiritta ja vähki haigestub aastas tuhandeid inimesi, Eestis vist 7000. Inimeste soovmõtlemine on kummaline, mis.

Kui siiski miljon sülle kukuks, investeeriksin sellest enamiku, sest mul pole otseselt praegu juurde vaja midagi kriitiliselt tähtsat, mida ma muidu ei saaks. Olen ammu aru saanud, et raha teatud mahust alates ei tee kedagi õnnelikumaks, see vaid välistab rahapuudusega seotud stressi ning võimaldab sul rohkem valida, mida oma ajaga teha. See annab suurenenud võimaluse elukvaliteedi ja õnnetunde parandamiseks. Õnn ise on mujal – iseendas, peres, sõprades, tervises – ning neile pöörangi rohkem tähelepanu.

Kindlasti toetaksin mingis mahus lähedasi, aga pigem aitaksin neil selle abil luua investeerimiskontod. Osa läheks kindlasti ka heategevusse. See on mu elu regulaarne osa ka praegu. Elementaarne.

Kuna investeeringud on pärandvara, jääks see pärast perele. Laps – võib-olla ka lapselapsed – ei peaks ehk kodulaenu võtma. Kusjuures loodetavasti ei pea ta seda tegema niikuinii, kuna tahaksin selleks ajaks olla piisavalt võimeline talle kodu ostma või vähemasti osaliselt seda katma.

Millist lollikindlat pikaajalist investeeringut julgeksid soovitada ükskõik kellele?

Lollikindlat pole, aga kuna Nasdaq 100 on viimase 30 aastaga küllalt stabiilselt kasvanud (üle 12% aastas ja mitu korda ületanud inflatsiooni), siis julgeksin soovitada kas Nasdaq 100 või S&P 500 mõnda indeksifondi. Näiteks EQQQ, mida ise enim ostnud olen. Selle viimase viie aasta tootlus on olnud 166% ja 15 aastat umbes 750%. Kas see nii ka edaspidi läheb, kes teab.

Kindlasti soovitaksin ka teist pensionisammast ja seda samuti indeksifondina. Ise hoian Tulevas ning olen tootluse ja väikeste kuludega väga rahul. Kolmanda pensionisamba teeksin ka, aga kuna investeerin ettevõtte alt, siis pole väga mõtet. Palgatöötajana teeksin selle ka.

Teise samba lõhkumine oli minu silmis lausa rahvuslik kuritegu, sest me saame suure tõenäosusega juurde mitusada tuhat pensionivaest. Andestamatu. Baaspensionist ei hakka keegi kunagi normaalselt ära elama, ei meil ega mujal. Vaja on ka teist sammast, ideaalis lisaks kolmandat pluss võimaluse korral enda investeeringuid.

Investeerimist saab alustada igaüks, kasvõi 50–100 eurost kuus. Näiteks saja euro kaupa indeksifondi ostes ja lootes, et kasv on sarnane, mis ajalooliselt (see ei ole muidugi lubadus, vaid võimalik ootus, vaadates pikaajalist mineviku tootlust) – üle 12% aastas –, on see 20 aasta peale umbes 100 000. Aga seda pead tegema regulaarselt. Mina ise olen sihiks pannud investeerida vähemalt tuhat eurot kuus, võimaluse korral rohkemgi, nii et võite ise arvutada, mis mul sihiks on.

Indeksifondid ongi peamine soovitus. Sa ei pea kulutama aega uurimisele ega üldse eriti midagi ettevõtetest, ärist ja investeerimisest teadma. Lihtsalt paned tasapisi raha fondi juurde ja kasvatad endale tulevikku.

Mis on kõige ogaram investeerimisnõu või -võimalus, mida sa kuulnud-näinud oled?

Facebookis on (liiga suureks kasvanud) Finantsvabaduse grupp, kus iga postituse all keegi pröökab, et indeksifondid on igavad ja muud sellist. Selliseid „kiirelt rikastujaid“ oleme alati näinud ja see on lihtsalt tüütu müra. Järgmisel hetkel on enamik neist vakka ja teame isegi, miks.

Ma ei suhtu ka krüptosse positiivselt, kuna sellel puudub reaalne alusvara ning on vaid spekulatsioon. Tundub, et krüpto suur tõus oli kunagi uudse asjana ära ja tänu sellele rikastunud inimeste näidete varal püütakse nüüd sama korrata. Nagu iga edulugu püütakse korrata. Aga seal on riskid liiga suured ja erilist loogikat taga pole.

Kolmandaks hoian eemale igasugu hoiu-laenuühistutest. Kui ühistu reklaamib teles ülisuurt tootlust, siis tead juba ette, et varsti on nad ilmselt tagaotsitavad, arreteeritud, esiuudistes. Ma ei ütle, et kõik ühistud on sellised petuskeemid, aga neid on kindlasti liiga palju.

Millele kulutad raha hea meelega, teades, et finantsiliselt pole see kõige mõistlikum tegu (guilty pleasure)?

Ma ei teagi, kas kõik need liigituvad üldse guilty pleasure’i alla, aga mul pole muud pakkuda.

Praegu kulutan juba mitu aastat jutti kodu renoveerimisele ja sisustamisele, sest olen selles majas elanud üle 20 aasta. See on üks põhjatu kaev, kuhu kulutada. Soov on ka kodu enam-vähem passiivmaja tasemele viia, aknad vahetada, panna päikesekatus jms. Kõik see on pikk ja kallis protsess, aga naudin seda protsessi väga.

Kulutan alati meeleldi heale kodumaisele toidule, meie restoranides. Hindan tohutult Eestimaa kööki ja toidumeistreid, kodumaist toorainet. Välismaal olles on see esimene asi, mida igatsema hakkan, peale oma kasside muidugi.

Vahel satun ka näiteks Londonisse teatrisse või Stockholmi kontserdile, see suvi on minek Helsingisse Coldplay kontserdile. Vinged elamused. Kuigi mu lemmiksihtkoht reisimiseks on tegelikult Eestimaa, eriti saared.

Üks asi veel – ma annan enamiku kasutatud asju lihtsalt ära. Ei proovi neid müüa – kaamerad, droonid, telekad, telefonid, mööbel ja nii edasi. Mõned asjad müün ka, aga isegi auto olen ära kinkinud. Saan sellest rohkem, kui saaksin raha kujul – tugeva meeldejääva emotsiooni, mis mõnikord ulatub pisarateni.

Milline hetk sinu investeerimisteekonnal tekitas sul kõige suurema eufooriatunde?

Viimasel ajal on mind rõõmustanud see, et olen saanud päris palju sõpru ja tuttavaid investeerima, nii endale kui ka lastele. Reaalselt olen aidanud ja seletanud, kuidas sellega alustada, ja ka enda blogisse lihtsa juhendi kirjutanud. See on tekitanud neis teadmise, et nad ei pea töötama surmani, nad ei pea pensionieas elama vaesena. Või et inflatsioon ei söö seisvat raha ära.

Peamine soovitus on olnud ikka indeksifondid ja see, et tegevus peab olema regulaarne. Iga kuu, kasvõi saja euro kaupa. Nii saad mitu pensionisammast juurde ja heal juhul saavutad finantsvabaduse palju aega enne pensioniiga.

Adobe või Apple?

Mõlemad, aga pigem indeksifondi osana. EQQQ indeksifondis on Apple’i osakaal 7,4% ja Adobel 1,9%.

Mul pole nende kahe puhul arusaamist, kus on nende AI-teekond. Adobel on Firefly AI tööriist, aga see on veel toorevõitu. Siiski näen, et nad tugevalt panustavad sellele ning ilmselt teevad siin veel tegusid.

Apple’ist ei saa ma praegu üldse aru. Kui OpenAI ja teiste uudsete lahendustega võrrelda, siis Siri on eilne päev. See on nagu veidi juhm mängunukk, kes räägib neli lauset ega saa eriti aru – veidi liialdatult. Samal ajal on kuulda, et nad ostavad AI-ettevõtteid kokku ja kindlasti on üllatamas. Kuna Apple’i aktsia on juba kallis, siis ma ei oska kuidagi üleliia optimistlik ka olla. Mis on nende muud plaanid peale telefonide ja arvutite, teenuste – ma ei tea. Hiljuti nähtud virtuaalreaalsusprillid on vinged, aga ei ole kindlasti veel mainstream-toode.

Lõpetuseks – alusta investeerimist juba täna. Pane seemneks näiteks tulumaksutagastus. Investeerida saab igaüks, kasvõi 50 euro kaupa. Usu, kunagi oled endale väga tänulik. Kui ei oska, otsi mu blogist üles lihtne juhend, midagi ülejõukäivat pole. Või suurenda teist/kolmandat pensionisammast.

Artikkel ilmus algselt Delfi Ärilehes (maksumüüri taga)

----

Edit: 2024 lõpuks on portfell kasvanud aasta algusest üle 30% ja ületas mõned kuud tagasi veerand miljoni piiri. Indeksfondid on jätkuvalt mõneti hämmastavas tõusus olnud. Eks see teeb pisut murelikuks ka, samas hoian 20% rahas ja ootan sellele rakendust, kui turg peaks korrektsiooni minema. Kui Trump USA majanduse tuksi peaks keerama, siis see tuleb ja korralikult. Pean mõtlema, kas minna osaliselt laiemapõhjalisele ETF'ile, kuna olen praegu peaaegu täielikult USA tehnoloogias (EQQQ indeks, Google, Microsoft, Nvidia) või suurendama sularaha osakaalu, sest võimaliku crashi korral tõmbab see ilmselt kõik turud rohkem või vähem kaasa. Kolmas variant on kõik see lihtsalt unustada, morssi juua ja lasta kogu asjal tiksuda 10-15 aastat puutumata. Elu kipub näitama, et kui ei näpi, ongi tootlus lõpuks parim. 🤔

----

PS. Vaata ka maakeeles lihtsat samm sammult juhendit, kuidas indeksfondidesse investeerima hakata.