Keri kormoranid

Keri kormoranid

Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karedel. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid purilendu ei kasuta. Kõndimine on neil vaevarikas.

Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.

Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.

Kormoranide pesitsusaegset arvukust hinnatakse 9000–14 000 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile.

Kõrge pesa teevad kormoranid oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud). Emaslind muneb 5-6 muna.

Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega. Kormorani keskmine päevane toidunorm on 300–400 g kala. Vahel on kormoranide maost leitud üksikuid limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi. Looduses elavad kormoranid püüavad kala sageli rühmas, mis võimaldab kalaparve tõhusalt ette ajada.

(Wikipedia)